Now I want to disappear. ´

Minu silmad on vaikusse uinunud voorid.
Minu juusteks on magus ja lämmatav suits.
Minu käteks on kõnnitee katkised kivid.
Minu hingeks on tukslev ja veritsev lind.
Vaata, ma kukun end katki. Vaata, ma kukun, kas näed?
Vaata, ma kukun teist läbi, kas te tõesti ei kuule mu häält?
Vaata, ma kõnnin siin serval, vaata, ma komistan pea.
Kukun siin tuhandeks killuks, kui keegi mind püüda ei tea.
Tahan süstida arutut armastust veeni.
Tahan hingata surmavat mürki su suult.
Võiksin lõhkuda kõik oma unenäod pilpaiks.
Võiksin joosta kui tõbine peni kesk tuult.
Vaata, ma kukun end katki. Vaata, ma kukun, kas näed?
Vaata, ma kukun teist läbi, kas te tõesti ei kuule mu häält?
Vaata, ma kõnnin siin serval, vaata, ma komistan pea.
Kukun siin tuhandeks killuks ja keegi mind püüda ei tea.
Palun võtke mu mõranend armastus vastu,
see on üksinda taluda natuke liig.
Laske vihm peseb puhtaks mu unenäo värvid.
Las see vikerkaar kõiki meid ära siit viib.
Vaata, ma kukun end katki. Vaata, ma kukun, kas näed?
Vaata, ma kukun teist läbi, kas te tõesti ei kuule mu häält?
Vaata, ma kõnnin siin serval, vaata, ma komistan pea.
Kukun siin tuhandeks killuks ja keegi mind püüda ei tea.
Ja keegi mind püüda ei tea. '

Mari Pokinen - Vaata ma kukun .